Mis valutas valus

Ortopeed võib aidata siis, kui on olemas selge põhjus, miks koormus jalalabale valesti langeb ja seda saab kirugiliselt korrigeerida. Erinevus seisneb selles, et peavalule koos ülalkirjeldatud kaassümptomitega võib auraga migreeni korral tekkida rida nn eelkaebusi. Meditsiiniõdede üheks ülesandeks on patsiendi ettevalmistamine ja tema toetamine enne ravi, selle ajal ja pärast ravi, eriti laste puhul. Kaidu Meitern ning Eesti kõige pikaajalisemate kogemustega spordiarst ortopeed dr.

Valu leevendamine[ muuda muuda lähteteksti ] Valude ja kannatuste leevendamine on tervishoius üks kõige olulisemaid eesmärke. Meditsiiniõdede üheks ülesandeks on patsiendi ettevalmistamine ja tema toetamine enne ravi, selle ajal ja pärast ravi, eriti laste puhul. Valu vaigistamiseks kasutatavaid ravimeid nimetatakse valuvaigistiteks ehk analgeetikumideks.

Filosoofia[ muuda muuda lähteteksti ] Valu on kehaline aistingnagu ka näiteks sügeluskõdisurin ja orgasm. Kehalistel aistingutel on tavaliselt Mis valutas valus kehas, intensiivsus, kestus ja mõned muud omadused, mida tavaliselt omistatakse füüsilistele esemetele ja kvantiteetidele, aga neid peetakse privaatseteks, subjektiivseteks, ennastsisendavateks ja aistijale korrigeerimatut teadmist andvateks. Seega paistab olevat põhjendeid nii selle kasuks, et pidada neid füüsilisteks objektideks või seisunditeks, mida tajutaksekui ka selle kasuks.

Need arusaamad ei käi omavahel hästi kokku. Selle poolest nad sarnanevad füüsiliste esemetega või nende seisunditega.

Valude kohta öeldakse, et neid tuntakse kuskil: näiteks: "Ma tunnen vasaku käelaba seljal teravat valu. Valu tõmbab tähelepanu ja hoolitsuse neisse kohtadesse, kus neid tuntakse.

Mõnikord öeldakse ka, et sama valu tuleb tagasi või käib hooti peal.

Peavalu tüübid

See vihjab arusaamale, mille järgi valusid on usutav samastada kehaosade Mis valutas valus, tõenäoliselt koekahjustustega sest millest muust võiks jutt olla? Ometi on terve mõistus sellise samastuse vastu, samuti paistab, et terve mõistus ei pea valutundmist millegi füüsilise tajumiseks. Tõepoolest, terve mõistus peab mõeldavaks nii mingis kehaosas valu tundmist, ilma et vastav kehaosa oleks kahjustatud, fantoomvaludishias kui ka valu mittetundmist hoolimata kahjustusest valuvaigistite või anesteesia toimel.

Nagu teisigi teadvustatud episoodide elamusi, peetakse valusid tavaliselt privaatseteks, subjektiivseteks, ennastsisendavateks ja aistijale korrigeerimatut teadmist andvateks.

Rääkides Mis aitab valu olaosas kui elamustest, räägitakse neist ühtlasi nii, nagu neid elamusi kuidagi seesmiselt tajutaks, nii et mõte läheb introspektsioonile. Valutundjad ütlevad, Poletik poidla liigese jalgsi nende elamused on privaatsed selles mõttes, et neil endil pole nendele sellist episteemilist ligipääsu nagu neil endil nad tunnevad valu ning selle põhjal saavad teada, et nad seda tunnevad ; see vastandub tavaliste tajuobjektide vahetu vaimuvälise ümbruse, sealhulgas oma keha avalikkusele.

Paistab ka, et valud on subjektiivsed selles mõttes, et nende olemasolu sõltub sellest, et neid tuntakse; ka selles suhtes nad erinevad tavalise välistaju objektidest. Mis valutas valus, et inimestel on eriline episteemiline autoriteet oma valude suhtes: nende valuteated paistavad olevat korrigeerimatud või isegi eksimatud.

On paratamatu, et kui keegi usub, et tal on valus, siis tal on valus. On paratamatu, et kui kellelgi on valus, siis ta teab, et tal on valus, ennastsisendav vaimuseisund.

Nii et paistab, et pole vastandust näilise ja tegeliku valu vahel. Paistab, et siis ei saa mul valu tundmise põhjal tekkida ekslikku uskumust, et mul on valu, nii nagu välistaju puhul. Valudel kui aistingutel ei ole asukohta. Aga millele me siis asukoha omistame, kui me seostame valusid kehaosadega?

Kuidas eemaldada puusaliigeste poletiku poletik

Kui jutt on välistajust, näiteks millegi nägemisest, siis teised saavad seda samamoodi näha hallutsinatsiooni korral nägemist ei toimu. Erinevalt nägemisest endast eeldab oma nägemisest teatamine endast, et teataja paigutab kategoriseerib nähtu mingi mõiste alla.

Neuroloog selgitab: viis levinumat põhjust, miks käsi valutab - 4 Kliinik

Valuteate tõesus ei nõua mingi vastava seisundi olemasolu kehaosas. Kui me ütleme, kus meil valutab, siis me ei võta sidumust, et selles kohas on mingi kahjustus; välistaju puhul on asi teisiti.

Aga kui ma rääkides valust mingis kohas, ei paiguta sellesse kohta ei vaimset elamust ega kehalist seisundit, mida ma siis teen?

Tervel mõistusel on raske vastata. Siiski, kui väga peale käia, siis öeldakse, et tegu on millegagi, Mis valutas valus ma introspektsiooni abil saan jälgida ja kirjeldada, ja see sisemise tähelepanu privaatne ja subjektiivne objekt, mille kohta ma ei saa eksida, asubki kehaosas. Kui seda tõsiselt võtta, siis tuleb välja, et sellel asjal on küll asukoht avalikus ruumis, aga ainult minul on sellele episteemiline ligipääs; ja selle olemasolu sõltub sellest, et ma seda tunnen tajun. Tekib ka küsimus, et kui see asi on minu tähelepanust eraldi, kuidas siis nii saab olla, et ma ei saa selle kohta eksida.

Ja mis laadi asi see siis on, kui see pole füüsiline? Nii et terve mõistus ütleb kokkuvõttes midagi niisugust, et valu on ühtaegu akt ja objekt. Tajuakti analüüsitakse tajuja seisukohast nii, et selles osalevad elamus ja mõisteline kategoriseeriminest mõistete rakendamine Mis valutas valus objektile ja selle omadustele.

Tajuelamused on tajujale läbipaistvad, nii et ta tajub vaimuvälist reaalsust otseselt, tajumata või teadvustamata kõigepealt elamust või selle omadusi.

Arstide nõuanded, tervisetestid ja -teenused.

Niisugust tervemõistuslikku vaadet nimetatakse tavaliselt naiivseks realismiks või otseseks realismiks. Kaudse realismi järgi on see otsesus illusoorne: tegelikult teadvustatakse otseselt elamuslikke vahendajaid, ja vaimuvälist maailma tajutakse kaudselt. George Edward MooreBertrand Russell ja Henry Habberley Price 'i järgi on need vahendajad fenomenilised või mentaalsed partikulaaridmida tavaliselt nimetatakse meelteandmeteks.

Maz valu liigestes

Oletame, et kellelgi on hallutsinatsioon. Intuitsioon ütleb, et ta näeb midagi. Meelteandmeteteooria järgi ta näeb fenomenilisi indiviide meelteandmeidmillel reaalselt ongi need omadused, mis paistavad.

Meelteandmed on privaatsed, subjektiivsed ja ennastsisendavad ning on korrigeerimatu teadmise allikas. Meelteandmed ei ole meeleelundite ees, Mis valutas valus teadvuses. Tajulise teadlikkuse puhul on alati Mis valutas valus fenomeniliste objektide teadvustamisega, olgu siis tegu hallutsinatsiooniga või tajuga. Kuigi välistaju Paisuva liigese deformatsioon tajutakse välisobjekte ja nende omadusi kaudselt, seda kaudsust tavaliselt ei teadvustata; seda näitab ainult filosoofiline refleksioon.

Paistab aga, et valu puhul tuleb see kaudsus introspektiivselt kergesti välja, sest me ei taha samastada valu kehaosaga, milles me seda tunneme.

Valu ja teisi " intransitiivseid Mis valutas valus David Malet Armstrong" Bodily Sensations ", " A Materialist Theory of the Mind " kehalisi aistinguid tundub meelteandmete teooria hästi seletavat.

Meelteandmete teooria seisukohast on valud Mis valutas valus indiviidide paradigmaatiline näide. Nende olemasolu sõltub sellest, et neid aistitakse, ja nad on aistijate jaoks loogiliselt privaatsed. Sellepärast siis ongi valud ühtaegu aktid ja objektid: nad ei saa olemas olla ilma elamusaktita Charlie Dunbar Broad" Scientific Thought ". Valu mõiste käib nii fenomeni kui objekti kui selle teadvustamise kui akti kohta.

Nüüd on võimalik öelda, et valud kui meelteandmed asuvadki seal, kus need paistavad asuvat fantoomvalu korral tühjas kohas ; selleks ei ole loogilist takistust Frank Jackson" The Existence of Mental Objects ", Perception: A Representative Theory. Levinuma vaate järgi asuvad valud fenomenilises ruumis või fenomenilisel väljal, mis on vastetega füüsilises ruumis kuidagi isomorfne või süstemaatiliselt seotud.

See teooria sobib ka visuaalsete meelteandmete puhul. Kehaliste aistingute puhul nimetatakse seda mõnikord nägemisvälja eeskujul somaatiliseks väljaks. Selle kasuks taju puhul üldiselt on siiski tugevaid argumente nagu ka selle kahjuks. Valu ja kehaliste aistingute puhul võivad need teooriad töötada ka juhul, kui nad välistaju puhul ei tööta.

Nende nippidega muudad ärevuse oma tugevuseks! Sa lösutad telekat vaadates diivanil. Sage diivanil lösutamine ja vähene liikumine soosib seljavalude teket.

Nende teooriate üks põhilisi nõrkusi on siiski see, et nad ei seleta valumõiste kummalisust, vaid võtavad selle lähtekohaks. Näiteks kui me paigutame kehaosadesse fenomeniliste omadustega mentaalsed objektid, kas siis vaimul on ulatus või kas vaim osalt kattub kehaga?

Ja kui nad seal on, kas siis teised ei võiks põhimõtteliselt neile ligi pääseda? Kui aga privaatsed mentaalsed objektid on privaatses fenomenoloogilises ruumis, siis tekib küsimus, kuidas see ruum on vastastikuses toimes füüsilise ruumiga.

Asi on esiteks selles, kuidas füüsilised ja mittefüüsilised sündmused saavad teineteist mõjutada; teiseks pole selge, kuidas need ruumid üksteisega vastavuses on, kui põhjustamist ei ole. Meelteandmete teooriate puuduseks peetakse ka antifüsikalismi sidumust. Füsikalist möönaks vaevalt Mis valutas valus objektide olemasolu. Taju all ei mõelda siin mitte introspektiivset taju, vaid välistaju. Tajuteooriate järgi tajutakse valu tundes kehaosa füüsilist seisundit. Tegu oleks somatosensoorse tajuga, mis sarnaneb kompimise või propriotseptsiooni modaalsusega.

Selleks seisundiks peetakse enamasti koekahjustust või seisundit, mis võib viia koekahjustuseni. Võimalik on pidada tajuobjektiks ka notsitseptorite aktiveerumist.

Neuroloog selgitab: viis levinumat põhjust, miks käsi valutab

Kui jutt on valu asukohast, Mis valutas valus peetakse tavaliselt silmas selle tajuobjekti tegeliku või võimaliku koekahjustuse asukohta. Varem ei peetud valusid tajulisteks, vaid aistinguteks või elamusteks, mida usaldatavalt põhjustab tegelik või potentsiaalne vigastus. Neid peeti hoiatussignaalideks, millel pole välismaailma tajumise tavaliste viisidega Mis valutas valus ühist.

Kuigi tänapäeval on meelteandmete kontseptsioonist suuresti loobutud, pooldavad tajuteooriate vastased tänapäeval valu "aistingu- või kvaaliteooriat", mille järgi valu pole küll mitte fenomeniline objekt, küll aga elamuse fenomeniline kvaliteet või siis elamus, millel on Poldid neeru liigeste kvaalid.

Suurem jagu meelteandmete teooria kohta öeldut kehtib ka kvaaliteooria kohta. Earl Conee järgi me nimetame valuks nii valuseisundit kui ka valukvaale. Sellepärast valu ei saa olla tajumus. Kui valu samastada valu põhjusega, näiteks koekahjustusega, nagu NewtonStephens ja Graham ning Hill ja siis on seda raskust väga raske ületada. Armstrong, Pitcher ja enamik teisi tajuteooriate pooldajaid samastavad valu valuelamuse või -aistinguga, mida nad peavad tajuaktina kaasatuks koekahjustuse tajumisse.

Nägemistajust erineb selline taju spontaanse huvi suunatuse ja mõistelise samastamise objekti poolest valuks nimetatakse elamust; kui aga räägitakse valu asukohast, siis enamiku tajuteooriate pooldajate arvates peetakse siiski silmas tajuobjekti asukohta ; nägemistaju puhul on nii tajuline kui ka mõisteline fookus tajuobjektil; mõnikord suuname tähelepanu ka elamusele, tavaliselt siis, kui on kahtlus selles, mida me näeme.

Valude korrigeerimatus taandub sellele, et elamused on korrigeerimatud. Valud on privaatsed sellepärast, et elamus peab olema kellegi vaimuseisund, nii et nende privaatsus taandub elamuste privaatsusele. Sama lugu on subjektiivsusega. Nii et kui privaatsuse, subjektiivsuse ja korrigeerimatusega on probleeme kuidas need täiesti füüsilises maailmas võimalikud onsiis need on üldised probleemid, mitte spetsiifiliselt valu ja kehaliste aistingute probleemid.

Miks päkad valutavad ja kust abi saab?

Tajuteooriate pooldajad ütlevad tavaliselt, et terve mõistusega ei õnnestu selles asjas täit kooskõla saavutada, küll aga ligilähedast.

Põhiidee on selles, et valuteatega omistatakse endale teatud laadi elamus, millel on intentsionaalne sisuArmstrong, Pitcher. Elamustele intentsionaalse sisu omistamine tajuteoorias on vajalik selleks, et seletada, kuidas need informeerivad oma omanikku tema vahetust vaimuvälisest ümbrusest. Nii et siis valuelamused on ka representatsioonidnagu teisedki tajuelamused. Nad representeerivad koekahjustust teatud kehapiirkonnas.

The Vietnam War: Reasons for Failure - Why the U.S. Lost

Valu asukoht on siis representeeritava koekahjustuse asukoht. Valuteatega omistatakse endale elamus, mille intentsionaalne sisu on, et teataja teatud kehapiirkond on teatud laadi seisundis. Rääkimisviis moonutab teate sisu tehes selle ähmaseks ja segasekspaigutades valu enese kehaosasse, kuigi valu tegelikult on vaimus.

Et valul on intentsionaalne sisu, võib valu olla ka vale, st valesti representeerida vastaval kehaosal ei pruugi midagi viga olla. Omistusi on siin kaks: elamuse omistamine ja koekahjustuse omistamine.

Valu leevendamine[ muuda muuda lähteteksti ] Valude ja kannatuste leevendamine on tervishoius üks kõige olulisemaid eesmärke. Meditsiiniõdede üheks ülesandeks on patsiendi ettevalmistamine ja tema toetamine enne ravi, selle ajal ja pärast ravi, eriti laste puhul. Valu vaigistamiseks kasutatavaid ravimeid nimetatakse valuvaigistiteks ehk analgeetikumideks.

Valuteade omistab ainult esimese; koekahjustuse omistab valu ise. Sellepärast ei tekitagi valuteade mulle sidumust koekahjustuse kohta.

Keha tugev glukoosamiini kondroitiin

Illusoorsed ja hallutsinatoorsed valud on ehtsad valud.